kolmapäev, 8. jaanuar 2014

Veel üks kurb film - "Jaht"

Nüüd on küll väikest pausi vaja. Viimased filmid, mida ma vaadanud olen, on kõik nii sügavad ja keerulised olnud. "Jahti" (Jagten) olin tegelikult ammu vaadata tahtnud, aga kinno õigel ajal ei jõudnud, kodus pole ka õiget hetke või tuju olnud. Mads Mikkelsen on mu üks lemmiknäitlejaid ja seda filmi on palju kiidetud.

Rahulikus väikelinnas kulgeb elu omasoodu. Lastevahelisest naljast algab aga tõeline nõiajaht, sest kohaliku lasteaia kasvatajat Lucast süüdistatakse ühe väikse tüdruku seksuaalses ärakasutamises. Ühest küljest on süüdistus äärmiselt ränk ja raske, teisest küljest tuleb lastega seotud juhtumeid lahendada äärmise delikaatsusega, kolmandaks mina küll ei julge täpselt öelda, kuidas ma samasuguses olukorras täpselt käituksin, ja neljandaks tuleb igal juhul pool valida. Milline pool? Kui mees pärast süüdistuse kuulmist sellest järgmisel hommikul oma elukaaslasele räägib, hakkab see esimese hooga naerma. Kui mehe elukaaslane aga lasteaia hoolekogu koosolekule kutsutakse ja talle mõista antakse, et Lucase kohta tehakse politseile avaldus, pole noor naine enam kindel, kuidas olla või mida arvata. Üksnes teismeline poeg näib isa tingimusteta uskuvat, aga selle eest teenib temagi ära linnarahva hukkamõistu.

Tagakiusamise ja üleüldise hukkamõistu taustal on Lucasel raudsed närvid. Kui kohaliku kaupluse omanik keelab mehe teenindamise ära, kõnnib ta sellest "müürist" haavata saamise hinnaga läbi ja ilmub jõulujumalateenistusele, kus ütleb ohvri isale näkku kõik, mis tal öelda on.

Täiskasvanud on veendunud, et väiksed lapsed ei valeta. Ja kui laps tunneb kimbatust või on õnnetu, siis lohutatakse teda ikka toonil, et ära muretse, sa tegid kõik õigesti. Ka psühholoog osutub siin filmis kõigest manipulaatoriks.

Samal jõuluõhtul läheb tüdruku isa siiski Lucasega lepitust otsima. Film tõmbub kramplikult kokku ja lugu kulmineerub juba aasta hiljem. Ega küla või koht, kus kõik tunnevad kõiki, nii lihtsalt ei andesta. Lucas saab jälle hoiatussõnumi. "Jahi" puhul on võimalik tõmmata paralleele meie "Kertuga", kuigi Kertu suhtes oli küla vastupidiselt heatahtlik. Samas on "Jaht" jällegi üks sügavalt masendav skandinaavia film. Kõigest hoolimata väga mõtlemapanev ja lähtekohta arvestades ka aktuaalne. Mõtlemiskoht. Kuigi jah, nüüd ma tahaks midagi helgemat. Mis sest, et helged teemad tunduvad tihtipeale triviaalsed.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar