kolmapäev, 23. detsember 2009

Väikse nõia jõuluime

Nukuteatri teine tänavune nn jõululavastus oli "Väike nõid". Aluseks ikka Preussleri samanimeline raamat, millel ei ole mäletatavasti mitte midagi jõuludega pistmist. Sestap paluti ilmselt Wimbergil (vabandan, kui eksin) seda lugu veidi kohandada ja õigupoolest lõpp päris teistsuguseks muuta. Kuigi hea võidab kurja niikuinii. Lihtsalt hästi mõnusalt mõjus, et kurjade nõidade kurjast kavatsusest inimeste jõulud ära rikkuda sai väikse nõia jaoks motiiv neid takistada.

Muusikalises kujunduses kasutati ammusest telelavastusest tuntud Ülo Vinteri muusikat ja mõne laulu oli kirjutanud ka Kaire Vilgats. Telelavastuse "Väike nõid" on nii tuntud ja paljudel praegu arvatavasti ka DVD-l kodus olemas ja nagu ei ole näiteks mis tahes "Pipi Pikksuka" lavastust võimalik kujutleda ilma "Lauluta põhjamaast", ei saa vististi ka "Väikest nõida" lavastada nii, et seal mõni "kohustuslik" Ülo Vinteri laul ei kõlaks. Kindel on, et publik hakkab rokkima. Hakkas Nukuteatri lavastuseski.

"Väikse nõia" lavastas Nukuteatris nende pealavastaja Jevgeni Ibragimov. Ja see on kvaliteedimärk! Peaosadesse valiti Iiris Vesik, kes on väikseks nõiaks justkui loodud, Marko Matvere, kes tegi peanõiast niivõrd tugeva lolli massi taltsutava juhi, et alates esimesest hetkest, mil teda laval näha sai, jäi üle ainult imetleda ja imestada. Eriti hea oli stseen, kus väikest nõida testiti, ja see, kuidas peanõid pärast seletas, mida tegelikult järgmisel päeval teha plaanitakse. Kaarenit mängis Taavi Tõnisson, kes on minu arvates Nukuteatri muusikalide hing. Ta on ühtviisi hea nukunäitleja (seda oskust sai "Väikses nõias" rakendada rohkesti) kui ka muusikalinäitleja.

Veel üks äärmiselt tähelepanuväärne asi selles lavastuses on kunstnikutöö. Kunstnik oli toodud Tšehhist ja sisuliselt tehti paari-kolme kangatükiga ja toigastega (kui ka luudasid niiviisi nimetada) laval lausa imet. Lavakujunduse liigutajad olid üleni mustas ja see on tõesti üks väheseid lavastusi, kus lavamehed jäävad peaaegu nähtamatuks ja kus mind lava pidev muutmine üldse ei häirinud. Kunstniku käsi oli mitte ainult tajutav, vaid enam kui tuntav ka kostüümides. Nõiad nägid välja peaaegu värdjalikud, samas kui väike nõid ja peanõid olid inimlikud. Mõnus etendus oli!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar