reede, 13. juuli 2012

Piret Raud, "Tobias ja 2b"

Veel üks lasteraamat loetud. See oli natuke lihtsam ja pigem täpselt umbes teise klassi laste ealistele paras, nii et minu mõni aasta vanem laps luges seda tegelikult üsna pingevabalt. Tegemist on Piret Raua raamatuga "Tobias ja teine b".

Nalja sai kõvasti ja samas olid Tobiase jutustatud lood väga ehedad lood elust enesest. Laps lugejana avastab ruttu, et need on nagu tema klassi lood - klassitäis lapsi on tegelikult väga erinevad, aga kõik omamoodi kihvtid. Tobias on pärit kõige tavalisemast keskmisest eesti perest, kus raha ei ole alati sugugi kõige jaoks. Kui Tobias satub juhtumisi Valgevene juurtega klassivenna koju, näeb ta seal hoopis teistsugust ema kui tema oma ja õpib, et taldriku tühjakssöömine tähendab juurdesoovimist.

Vanematega on ka häda. Selgub näiteks, et kooli nunnukonkursile viimiseks ei ole emal anda muud kui hernekonserv ja et isa ei oska üldse puutööd. Kui kooli tuleb igaühel kaasa võtta lemmikloom, võtab üks poiss kaasa sea. Vähe sellest, et see kõlab uskumatult, võttis see lugu veelgi uskumatuma pöörde, kui siga koolisööklas ämbritäie lobi sai. Kui sama siga hiljem ühe poisi korteris "varjul" hoitakse, võib ainult kujutleda, milline hais seal korteris olema pidi.

Meelde jäi veel kohtumine kirjanikuga ja aegajatine tõdemine, et esimese klassi omad on tited. Tobiase ja teadaolevalt kurja ja karmi õpetaja saladus, et see õpetaja on tegelikult väga hea inimene, peegeldas väikse lapse arukust maailmaasjade ja inimeste üle otsustamisel. Ju õpetajal on mingi oma tähtis põhjus, miks ta ei taha, et teised lapsed teavad, et ta sööb koolipäeva jooksul mitu tahvlit šokolaadi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar