Kolmapäev, 26. oktoober 2011

Tomasz Stanko kontsert

Tomasz Stańko esines kümmekond aastat tagasi Eestis Jazzkaarel. Kontserti, mille ta andis oktoobri alguses siin koos kvintetiga, nimetati Poola kui nõukogu eesistujariigi üheks olulisemaks kultuurisündmuseks.

Kvinteti ülejäänud pillimehed tundusid olevat skandinaavia päritolu. Mind jäi lõpuks kummitama mõte, et tühja sest Stańkost. Trummar ja bassimängija olid parimad! Anders Christensen basskitarril ja Olavi Louhivuori trummide taga. Minu meelest oli see eelkõige nende kontsert.

Kontsert algas Roman Polanski umbes veerandtunnise tummfilmiga "Dwaj ludzie z szafa" ("Kaks meest kapiga"). Pole midagi öelda - juba 1958. aastal oli Polanski tegija!

Stańko kvintett mängis tavapäraselt palju Krzysztof Komeda muusikat. Bändi esimehe boheemlus avaldus täielikult. Trompet lisas suurepäraste trummi- ja bassisoolode vahele oskuslikult värvi ja klaverist hõljusid kammermuusikasaali kaarjasse lakke elus muusika tekitatud helid. Ilus!

Esmaspäev, 24. oktoober 2011

Souad Massi kontsert

Sellest tuleb üks muusikaline sügis. Ma pole elu sees nii palju kontsertidel käinud. Oktoobris on seljataga juba kolm kontserti, täna õhtul on ees neljas. Ja ega vist novembergi alla jää. Tohutu janu muusika järele on.

Kohalikul filharmoonial on igal aastal kavas tore sari - "Autour du monde". Kaalusin kevadel isegi varianti, et ostan abonemendi. Lõpuks mõtlesin ikkagi, et otsustan jooksvalt. Mitte et ma maailmamuusikast, kohati väga erilisest, suurt midagi teaksin, vaid siia satub tegelikult ikka väga eriilmelisi ja huvitavaid esinejaid. Narr oleks võimalus kasutamata jätta.

Esimene kontsert sellest sarjast oli Alžeeria päritolu prantsuse lauljatari Souad Massi kontsert millalgi oktoobri alguses. Juhtus nii, et mu kaaslaseks oli inimene, kelle sõnul olevat Souad Massi üks tema lemmiklauljaid. Ainult et tal polevat olnud õrna aimugi, et Souad Massi siin esineb ...

Kontsert oli tavapäraselt väga hea. Esimest korda kogesin selles saalis väikesi viperusi heliga. Ju oli helimehel olnud paha päev. Aga nauditavust see siiski ei seganud. Laulja araabia-euroopasegune muusikastiil mõjus üllatavalt, sest ma pigem ei armasta idamaade muusikat, aga sellel kontserdil olid araabiapärased laulud palju paremad ja sügavamad kui need, mis olid tehtud arvatavasti eesmärgiga olla võimalikult laiale publikule söödav solist. Igatahes jälle poolteist tundi head muusikat.