Laupäev, 4. jaanuar 2014

Händeli "Messias" ja Bachi orelimuusika küünlavalgel, Jaani kirikus

Kirikumuusikat ja muusikat kirikus on viimasel ajal nii palju. On lihtsalt niisugune aeg, et sellest ei saa kuidagi küllalt.

Paar päeva enne aasta lõppu käisime Jaani kirikus kuulamas kontserdisarja "Kirikupühad Maarjamaal" raames Händeli "Messiast". Kirik oli rahvast täis! Kontserdist tegi otseülekande ka Klassikaraadio, mille kodulehel on katkend kavalehelt, aga mille sisu on ajaloolise faktina nii põnev, et tsiteerin siin ka:

""Messias" on siiski midagi hoopis enamat kui ühe helilooja kuulsaim teos. See üldse enim esitatud oratoorium on saanud omamoodi müüdiks, ajastu kultuuri monumendiks. Veelgi enam, tal on midagi öelda kogu õhtumaise kultuuri kohta. Just see, 1741. aastal loodud suurteos murdis lõplikult Londoni publiku ja ajakirjanduse vastuseisu Händelile, millega too oli juba kümmekond aastat tulutult võidelnud. Miski ei väljenda 1730. aastatel Händeli üle irvitanud inglaste meelemuutust paremini kui see, et 1759. aastal surnud sakslasest helilooja maeti tõelise rahvuskangelasena Londoni Westminster Abbey’sse, Inglise kuningate ja Briti Impeeriumi väärikaimate kodanike kõrvale. 19. sajandil kujunes "Messiast" inglaste rahvuslik sümbol."

Corelli barokkorkestri ja kammerkoori Voces Musicalesi saatel astusid solistidena üles Pirjo Püvi, Ivo Posti, Endrik Üksvärav ja Uku Joller. See oli mul esimene kord Händeli suurteost kuulata ja seetõttu puudub võrdlusalus. Igatahes sain suurepärase elamuse.

Ja nüüd, mõni päev pärast aastavahetust käisime jälle Jaani kirikus. Sedapuhku Bachi-nimelisel muusikafestivalil. Kontsert "Muusika küünlavalgel" algas kell 21. Ma ei ole vist mitte kunagi nii hilja õhtul kirikusse läinud. Kummastav. Ja Bachi muusika on imeilus! Ka see, mis seal Klaaspärlimäng Sinfonietta orkestri saatel kõlas. Orelit mängisid Peter van Dijk ja Piret Aidulo, soleeris Ka Bo Chan.

Selle kontserdi korralduslik pool jättis aga soovida. Jäi arusaamatuks, miks küsiti kolm eurot kava eest, mis koosnes festivali programmist (kontsertide loetelust koos esinejatega) ning Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhi paarilõigulisest tervitustekstist, kus nimetati festivali järjekorras teiseks, mitte kolmandaks. Kunstiline juht oli järgmisele leheküljele samuti paar rida kirjutanud. Üks kavas mainitud orelimängija polnud (Prantsusmaalt?) mingil põhjusel kohale jõudnud. Hollandlane täitis tema koha küll kenasti ära, aga tundus, et (ootamatult?) ette antud palad tal kõige paremini siiski ei õnnestunud. Keegi polnud vaevunud ka kavas parandust tegema. Küünlavalgusest ei saanud samuti rääkida. Mitte et ootaksin pärisküünlaid, aga enam hämarust võinuks ruumis siiski olla.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar