kolmapäev, 5. juuni 2013

"Grease" Vanemuises

Peaosatäitjate rolli "Grease'i" muusikalis on minu arvates alahinnatud. Või ma ei saa lihtsalt aru, miks enamasti öeldakse, et Danny ja Sandy ei ole selles muusikalis tegelikult üldse kõige olulisemad ja kesksemad tegelased? Vanemuise teatri "Grease'i" lavastuses nägin peaosades Meribel Müürseppa ja Priit Strandbergi. Ma ei ole vist näinud ühtki varasemat "Grease'i" lavastust ega ka seda kuulsat filmi. Üldse näib viimasel ajal võrdusalustega kehvasti olevat ... Järelikult käin vähe teatris ja kinos.

Esimene vaatus muusikalist meeldis väga. Oli hoogne, tänapäevane, võib-olla natuke liiga otsekohene ja osa pealtvaatajate arvates ropp. Mind see noorte kõnepruuk ei häirinud. Ent teine vaatus lagunes laiali. Mitu olulist kulminatsioonimomenti (koolist väljaheitmine, rasedus) jäid korralikult välja mängimata. See on väga otseselt kivi lavastaja kapsaaeda. Noortemuusikali didaktiline moment vajus tagaplaanile ja lihtsustatult öeldes jäi mulje, et lavastuse eesmärk oli meelitada publik saali peaosatäitjate nimedega. Kuna nähtud etenduses mängis niiöelda teine koosseis, siis hakkasin just teises vaatuses mõtlema, et kambavaimu lõhkuvate noorte peategelaste armastuse esiletõstmiseks ja mõjuletulekuks tulnuks peaosatäitjate rolli rohkem rõhutada. Priit Strandberg on tore noor näitleja, aga selles lavastuses oli temast atraktiivsemaid noormehi, kelle järgi nii kogu poistekamp kui ka tüdrukud võinuksid joonduda. Meribel Müürsepp õrna ja vaga tütarlapsena oli veenev, ent tema kohandumine mingite stiilinormide järgi kohatu ja tarbetu. Ei veennud mind see lõpp!

Annan endale aru, et teatrist ainult meelelahutust otsima tuleva (noore) vaataja jaoks võib olla elamus tagatud, sest "Grease'i" muusika on hea, korrektsete tantuseadete puhul (mida Vanemuise lavastuses kahtlemata näha saab) on saadav vaimutoit tõepoolest toitev. Aga intriig, konflikt või kuidas tahes seda nimetada, jääb napiks.

See lavastus ei tekitanud minus tunnet, et seatud latti on raske ületada. Muidugi ei ole ma ka õigeim sihtrühm, aga et "Grease" tänapäeva noort kõnetaks, on üks ühele libreto järgimisest siiski vähe. Mu meelest. Laule me ju võime teada, ja kes ei tea, need kuulevad neid etendusel, aga kas ja mida need laulud meile veidi hiljem tähendavad ... 1970. aastad on läbi ja nende vaimus lõputult elada ei saa. Oodanuksin ajakohasemat ja seetõttu tulemuslikumat elupilti.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar