Esmaspäev, 26. jaanuar 2009

Irja Kass, "Kuidas ma lähen"


Leidsin eile õhtul ühe blogisissekande, kus on tehtud lühike kokkuvõte Eesti Ekspressi artiklist 2008. aastal ilmunud parimate raamatute kohta. Selliste edetabelite üle võib alati vaielda ja reeglina ma neid ei järgi. Irja Kassi "Kuidas ma lähen" sattuski mulle kätte täiesti juhuslikult. Õigupoolest ma ei teadnud sellise raamatu olemasolustki. Aga üks töökaaslane oli just läbi lugenud ja soovitas. Kuna mul siin on eesti(keelse) kirjanduse valikuga, nagu on, siis olen tänulik peaaegu iga raamatu üle.

Raamatu algus venis või õigemini, ma ei saanud hästi järje peale. Aga kohe, kui tavapärased e-kirjad läbi, hakkab lugu niimoodi ja nii-nii sügavalt hargnema, et jäi vaid küsimus, kuidas Irja selles hirmsas seisundis ja nendes valudes kõike ometi nii hästi mäletas ... Tema mõtete sügavus oli nii lummav, et oleksin tahtnud, et see oleks täitsa tavaline ilukirjandusteos. Muidugi see polnud eesmärk ja raamatu väärtus ja headus ei ole nüüd kuidagi halvem! Must huumor, mis kõiki umbes 230 lehekülge läbib, ei lasknud minusugusel suurel hellikul, kes iga pisema kurva stseeni või romantilise hetke pärast nutta tihub, selle raamatu lugemise ajal nutmise peale mitte mõeldagi.

Omaette väärtus on raamatu kaanekujundusel! Nii esi- kui ka tagakaanel on väga tabavad fotod. Rääkimata mustast "raamist".

Kolm mõtet, mis muutsid selle raamatu tähendust mu jaoks kõvasti:

"Aga reisimine pikendab mu elu, sest mida rohkem koged, seda rohkem elad. Aeg on teatavasti üks huvitav asi, toimumise enda aeg on tagantjärele vaadates hoopis teiste mõõtmetega. Kui eluaegne muuseumivalvur nelikümmend aastat hiljem oma tööelu meenutab, tundub see talle arvatavasti nelja kuuna, kui mitte nädalana, aga me teame kõik, kui pikk ja sündmusterohke tundub lapsepõlves juba üks nädalgi, sest käidi näiteks seenel ja isa näitas kärbseseente "nõiaringi", või nähti esimest korda lammast või saadi mesilase käest nõelata." (lk 44)

See "mida rohkem koged, seda rohkem elad" on nii ilusti öeldud. Mäletan, kuidas ma koolivaheaegadel mõtlesin, et ei tohi mõelda, miks see jälle nii lühike on, vaid tuleb võtta igast päevast hästi palju, siis läheb aeg palju aeglasemalt.

"Isegi liiklussaared on ju kohati lausa nagu paradiisiaedadeks kujundatud, ja üleüldse, kõik-kõik on nii ilus, kui autoaknast välja vaatad ja tead: sidumisel läheb valusaks, aga alles kahekümne minuti pärast, ja kakskümmend minutit võivad väga pikad olla, kes teaks seda paremini kui ma ise. Ja kõik on nii roheline, aasad näevad välja nagu mõnel Monet' maalil, kui ma ka nende teiste lillede nimesid suurt ei tunne - peale ohaka ja rakvere raipe ja ristiku, millele keegi kunagi tähelepanu ei pööra peale mõne lehma. Ma ei taha iial enam öelda halba sõna lehmaniitude kohta. Need on Monet' kunstiteosed!
Ma polnud ilmselt varem ikka veel aru saanud, milline ime see kõik on, mis meid ümbritseb. Seejuures vaatlesin ma eelmisel aastal igavesti kaua ühte kirsiõit ja mõtlesin, et olen "loodusega üks", hähh. Kui erinevad nad kõik on, need õied, nagu inimese sõrmejälg, kiud nagu veresooned. Ja mina rebisin õie lihtsalt puu küljest ära, kes teab, oli äkki veel ta lemmikõis. Indiaanlased vabandasid alati, enne kui puu kallale läksid. Mina mitte, lihtsalt: krõks. Ei näinud puude tagant metsa, või õite tagant puud." (lk 142)


Kõigel on mõte. Kas meil on ainult aega ja tahtmist seda näha, otsida, ära tunda ...

Alates 175. leheküljest tekkisid paralleelid Franz Kafka “Metamorfoosiga”. Irjal on päris mitu võrdlust putukaga ja ilmselt oligi tema välimus, olek jne teiste inimeste jaoks sedavõrd võõrastav, et endal jääb üle vaid loota samasugustele õigustele ja võimalustele nagu tavalistel (tervetel) inimestel. Enesetunne ei saa ju enam väga ilus olla, pigem täis ahastust ja paanikat.

Muutusin vist jälle natuke paremaks inimeseks kui enne.

2 kommentaari:

  1. Kuidas tahan seda lugeda ja omi mälestusi nii egoistlikult veelgi tugevdada...Alles ma vaatasin üht koolilõpu slaidi...

    VastaKustuta
  2. Lõpetasin just raamatu,mille eile õhtul sain lugemise.Ei tahaks... Aga nutan.Kallis klassiõde-ära veel mine!!!

    VastaKustuta