Tallinna Poistekoori iga-aastane jõulukontsert Niguliste kirikus kandis tänavu alapealkirja "Valged jõulud". Neid meil teatavasti tegelikult ei ole, aga pretensioonitu nimi on esmatähtis, usun. Teine oluline asi on see, et tänavu on Tallinna Poistekooril 25. tegutsemisaasta.
Justkui juubelihooaja märgiks tundus seekordne kontsert võrreldes varem nähtute-kuuldutega kvalitatiivselt hoopis teisele tasemele jõudnud olevat. Olen Lydia Rahula poistekoori ikka päris mitu korda teisel jõulupühal laulmas kuulnud ja kindlalt võib väita, et selle koori headuses pole põhjust kahelda. Kontserdi kavalehel oli seekord kirjas lause: "Kontsertkoor on klassikaline segakoor (SATB), kus laulavad 10-15aastased poisid ja 16-40aastased noormehed ja mehed." 1988. aasta sügisel tegevust alustanud koori lauljad on vahepeal täiskasvanuks saanud ja tundub, et ikka laulma jäänud. See on nii tore, sest meeshääled andsid kontserdile väga palju juurde. Väga tore oli ka see, et paljude laulude puhul astus solistina üles rahvusooperi solist Urmas Põldma. Kooriliikmete hulgast astus mitme loo solistina üles ka Mikk Mäe.
Laulud ja lauluseaded olid senisest keerulisemad. Igati positiivne muutus, sest nii oli repertuaar ka mitmekesisem. Varasemast on jäänud silma-kõrva lastele mõeldud koorilaulude lapselikud lõbusad seaded. Neid oli nüüd vähem (kui õigesti mäletan, siis vist ainult "Läbi lume sahiseva" seade oli varasemast tuttav) ja koori roll oli mitme loo puhul üksnes solisti toetada.
Lõpetuseks soovisid esinejad publikut "Püha ööd" kaasa laulma ärgitada, aga nii professionaalse kooriga ilma proovi tegemata kaasa joriseda ei taha ega julge keegi - rikub veel ilusa asja ära. Nii me siis kuulasimegi hardunult "Püha ööd" veel ka päris viimase lisaloona. On kujunenud tavaks, et see kontsert on viimastel aastatel mitu päeva varem välja müüdud. See aasta polnud erand. Peab teadma ja tahtma minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar