Olen seda vist mitu korda öelnud, et Risto Kübar on mu üks lemmiknäitlejaid. Kui Rainer Sarneti "Idioodi" telereklaami nägin, olin suures ootusärevuses ja põnevil. Lootust seda filmi kinos näha ei paistnud aga esialgu kusagilt. Nägin reklaamklipi taga teatavas mõttes tüüpilist eesti filmi - kunstilist või kunstlikku tervikut (jah, kõlab õõnsalt!), mille aluseks on kirjandusklassikasse kuuluv teos. Keskses rollis Risto Kübar, kelle kohta leidsin hiljuti kusagilt arvamuse, et ta polegi justkui inimene, et teda on raske kujutleda väljaspool teatrilava või filmilina elamas oma igapäevast elu nii, nagu teeme seda meie, tavalised inimesed. Hoopis kergem on kujutleda, et ta liigub mingis täiesti teises maailmas. Nonii, aina õõnsamaks mu jutt muutub! Aga ebamaisust temast õhkub.
Sarneti "Idioodile" on ette heidetud, et sel on väga vähe ühist Dostojevski samanimelise raamatuga. Mingi niidistik on ikka küll Dostojevski romaanist, aga olgem ausad, seose Dostojevskiga võinuks kõrvale jätta küll. Olnuks mõjusam, kui režissöör oleks astunud veel paar sammu raamatust kaugemale ja lasknud vaatajal aimata ja otsida seost. Praegu loodud pilt on liiga vahepealne: vene veri elik vene nimed ei anna midagi juurde, samas kui Narva kiriku müürid võttepaigana annavad isegi liiga palju juurde. Taust jääb hämaraks.
Omaette peatükki väärivad kesksed näitlejad. Risto Kübara kõrval Katariina Unt ja Tambet Tuisk. Esimene on väga omas elemendis, kananahk tekib ihule, kui tema haprus suurelt ekraanilt vastu voogab. Teine on "Idioodis" maailma ilusaim naine. Lihtsalt ebamaiselt ilus. Kolmas on kaotaja, olgugi et võitlusvaimu ja julgust võitu ihata on just temas kõige rohkem. Kellekski teiseks ei muutu. Vaevalt et Flaubert'gi vastu tuleb. Selle kolmiku kannul käib kui vari Ragne Veensalu. Miks? Kahjuks ei ole temast partnerit Risto Kübarale ega vastast Katariina Undile. Maitseasi ehk, kuid see liin jäi filmis kõige nõrgemaks.
Juhtub harva, kui võttekoht on juba ise vaatamisväärsus. Narva kirik siin filmis oli. Lumm ja taevalikkus võidutsesid ärevalt kulgevas idiootses elus ja tahes tahtmata käib mõte tagasi filmi alguse juurde, kus kolm meest rongis juttu ajavad. Üks neist tuleb pikkade aastate järel Venemaale ega tea enam kedagi ega midagi. Kahe teise maailm sellega siin piirdubki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar