Raamatut ei ole ma siiski veel lugenud. Paar aastat varasemat Rootsis tehtud seriaali olen nüüd vilksamisi vaadanud, aga pigem teist ja kolmandat osa. Huvi tekkis sellepärast, et kahte õnnestunud versiooni on väga palju võrrelda üritatud, eriti naispeaosatäitjaid. Hollywoodi filmis Lisbeth Salanderi mänginud Rooney Mara nimetati nüüd igatahes Oscari kandidaadiks ja minu meelest igati õigustatult. Tema Lisbeth Salander on ühest küljest nii gooti, et hirm tuleb peale, teisest küljest jällegi nii haavatud ja haavatav, et igal uuel kriimustusel võiksid olla väga kurvad tagajärjed. See pani kahtlema filmi lõpus, mis paistis kolehollywoodilik. Peab ikka raamatu läbi lugema.
Ajakirjanik Mikael Blomkvisti kehastab Daniel Craig. See roll on loodud kuulsale ja heale näitlejale. Craigil tegelikult polegi vaja mängida, sest fakt, et ta on selles rollis, mängib tema enda eest. Vaataja pilk on ekraanile naelutatud ja film tundub etteaimatav. Aga tühjagi! Kõik on hoopis põnevam. Skandaali sattunud ajakirjanik Mikael Blomkvist hakkab enda ja ajakirja nime puhtaks pesemise eesmärgil uurima Vangerite perekonna saladust. Töö tellija lubab vastutasuks väärt infot. Talle saadetakse appi riigi esihäkker Lisbeth ...
Henrik Vangeri osas on Christopher Plummer, aga hoopis huvitav leid oli selles filmis mu jaoks Martin Vangerit kehastav Stellan Skarsgård. Mõneti trafaretne käitumine lasi ju aimata, kes on kunagi kadunud noore tüdruku loo taga, aga ...
Põnevikulaadse sisu tõttu ei ole "Lohetätoveeringuga tüdruk" pikemalt järele mõeldes väga kriipiv. Filmis on küll stseene ja liine, mis ületavad õrnahingelisema vaataja taluvuspiiri, kuid need lasevad aimata ajakirjanduslikku faktilembust. Hirmus põnev on kogu aeg, lihtsalt hirmus ja hirmutav on ka, kaks ja pool tundi kaovad kiiresti, karakterid on väga eredad. Tunnen, et see on Skandinaavia. Järelikult peab režissöör David Fincher olema tabanud originaali.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar