Neljapäev, 9. aprill 2009

Lugu Despereaux'st ehk kinonostalgia

Mis jutt see on, et kinopilet on nii kallis ja kinos käia ei jõua?! Läksime täna lapsega Kosmosesse "Lugu hiirest nimega Despereaux'st" (The Tale of Despereaux) vaatama ja kokkuvõttes oli see kinomaja koos seal töötavate tädidega palju suurem elamuski vist kui film ise. Ma polnud Kosmoses vist paar aastat käinud ja kui piletit ostes küsis kassatädi kolme pileti eest kokku 75 krooni, käis peast korra läbi, et aga mis ma ülejäänud rahaga siis nüüd teen. :) Pealegi pakkus ta lahkelt valida erinevate kohtade vahel ja lisas veel, et kui saalis selgub, et need kohad ei sobi, siis istuge kuhugi mujale. Piletite kontrollimise väravas olnud tädi abistas agaralt pileti vöötkoodi lugemisel. Saali kogunes peale meie lõpuks kokku vist paarkümmend inimest, aga mis kõige toredam - saalis oli kuni filmi alguseni vaikus, ekraan pime ja film algas ilma ühegi reklaamitraileri näitamiseta. Ahjaa, tualettruumis on suure punase kirjaga peegli kohal tekst "SUITSETAMINE RANGELT KEELATUD kogu majas". Muie tuli suule ja pärast filmi nähes, kuidas üks fuajees olnud tädidest saali koristama jäi, tekkis tahtmatult mõte, et oleks vaid, et masu ei hävitaks seda kohta.

Aga filmist. Ma ei salli hiiri ja rotte ja raamatut ma ka lugenud ei olnud. Suurt midagi oodata ei osanud. (Ameerika) multifilmitööstus on aga nii arenenud, et näiteks Despereaux' kuju oli üks armsamaid tegelasi, keda filmiekraanil kohata võib. Kõigest hoolimata kippus uni peale tulema ja olin õnnelik, et film on vähemasti eesti keelde dubleeritud. See oli ka peaaegu ainus põhjus, miks me seda juba varem vaadanud polnud - prantsuse või mõnes muus keeles olnuks seda veelgi väsitavam teha. Jutustaja teksti on väga palju, tempo on aeglane ja ikkagi jääb lugu kuidagi segaseks. Miks on hiired head ja rotid pahad? Minu meelest on nad ühtviisi vastikud mõlemad. :) Miks on rotid pimedusearmastajad (ja siis kohe vastukaaluks rott, kes armastas valgust!) ja hiired valgusearmastajad? Aga laps vaatas hoolega. See ju peamine.

Ma miskipärast usun, et raamat on sügavam. Meil on see küll kodus olemas juba 2006. aastast, mil see raamat eesti keeles ilmus, aga mina lugenud ei ole, kuigi peab ütlema, et tegemist on ühe väga kauni lasteraamatuga.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar