Regina Spektori muusika kuulamiseks suvises Tallinnas on raske leida Kadrioru lossi lilleaiast paremat kohta. Eks ilusaid kohti ole teisigi, aga esialgu uskumatuna tunduv kontserdipaik mõjub soojal suveõhtul nii kaunilt, et sellesse õhtusse näib tõepoolest sobivat veel üksnes külm valge vein ja/või La Muu jäätis ning just niisugune muusika, nagu teeb Regina Spektor. Päike siras augustiõhtuses taevas ja paar tundi peaesinejat oodates kulgesid vaikses jutuvadinas. Igatahes sai sellel õhtul minu jaoks veelgi selgemaks, et Õllesummerile ei vea mind (lähiaastatel) mitte üks vägi. Minu muusika ja kontserdid on sellised, kus kaunis muusika muudab Eesti suve muusikaks, mitte alkoholi- või grillilõhnaliseks.
Muide, Regina Spektori nime polnud ma kunagi varem kuulnud. Jõuad sa siis kõigest kõike teada. Seetõttu tuleb korraldajaid kiita, et nad panustasid julgelt meediakajastusse. Eelnevalt ajakirjanduses avaldatud artiklid, milles räägiti nii artisti seostest Eestiga kui ka üldiselt kontserdi toimumisest, olid minu kui võhiku jaoks tänuväärne materjal, tänu millele ma sellele suurepärasele kontserdile üldse jõudsin. Kontserdipaiga olin enda jaoks teadvustanud juuli alguses samas kohas toimunud Efterklangi kontserdiga. Sinna tahtnuks küll täitsa omaalgatuslikult minna.
Kuna ma lauljat ei teadnud, siis kuulasin nii igaks juhuks Youtube'ist enne paari-kolme laulu ja leidsin, et selline muusika peaks mu meeleoluga kenasti sobima. Kui nüüd keegi paluks mõnda laulu nimetada, siis ega ma ikka oskaks ühtegi nimetada. Otsiks jälle Youtube'ist. :) Aga tore oli, kuidas artist "tänan" püüdlikult välja hääldas, ja ühe laulu vene keeles laulis. Eks ta kohandas kava vast kontserdi toimumiskohale ja arvatavasti tuli sama kava ettekandele ka järgmisel õhtul Riias toimunud kontserdil. See pidi küll olema eelkõige plaadiesitluskontsert, aga väidetavalt oli lugusid ka varasemast ajast ja eelmistelt plaatidelt.
Publik näis lugusid teadvat, sest nägin ja kuulsin mitut enda läheduses seisjat kaasa laulmas. Mul tekitas see muusika aeg-ajalt kergeid külmavärinaid. Heas mõttes. Iseäranis meeldivad mulle aga kontserdid, kus kõik on kuidagi tasakaalus, see tähendab muusika pole ülevõimendatud ja pillid ei kostu üle artisti hääle. Regina Spektoril oli kõike täpselt õiges koguses. Liiga ruttu sai otsa ainult. Hoolimata sellest, et lisalugusid oli mitu-mitu. Kadriorg varjus õhtupimedusse ja tasakesi hakkasid kõik teed kodu poole otsima. Justkui muinasjutus olnuks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar