Teisipäev, 1. jaanuar 2013

Enne päikesetõusu ehk "Before Sunrise"

Kellel selle (!) aasta jõuluaja veetmiseks veel häid mõtteid pole, neil soovitan külastada piduehtes Viini. Estonian Air sinna siis vist enam otse ei lenda, kui üldse kuhugi lendab, aga ... jõuluehtes Viin on imeilus ja mu mälestused sellest kuu aega tagasi toimunud lühikesest reisist ikka värsked. Nagu kõik oleks juhtunud alles eile. Figlmülleris maitsesime tõelist Viini šnitslit, kogemata kombel sattusime Viini vanimasse kohvikusse. Armastus käib ju kõhu kaudu. Ootamatult kohtasime ka pandasid. Ainult muusikaelamuse valimisega panime pisut-pisut puusse, aga kontserdile saamise lugu ja kontserdipaik olid ikkagi väga-väga toredad. Tänu Lugemislaua blogile nägime ära ka suurepärase Klimti sünniaastapäevale pühendatud näituse Belvedere lossis.

Ja kui ma siis paari sõbraga pärast oma reisimuljeid jagasin, küsisid need nagu ühest suust, et kas ma olen näinud filmi "Enne päikesetõusu" (Before Sunrise)? Armumine paistis vist välja. Eelnev on niisiis taustalugu, kuidas ma selle filmini jõudsin.

Richard Linklateri film räägib sellest, kuidas kaks noort - Jesse (Ethan Hawke) ja Celine (Julie Delpy) - juhuslikult rongis kohtuvad ja äkkotsuse ajel öö Viinis veedavad. See on ehe armastusfilm, aga hästi päris, mitte lihtne mesimagus, nõretav hea lõpuga lugu. Kaks noort jalutavad linnas ringi ja räägivad. Lihtsalt räägivad. Klassitsistlik Austria pealinn mõjub romantiliselt ja armastusega kaasnevad imed: tänavaluuletajad ärkavad ellu, mustlasnaised ennustavad ja baarist antakse pudel veini ausõna eest. Siis saabub hommik ja üks peab istuma uuesti rongi, teine lennukisse. Kuidas ei tahaks, aga otsuseid ja valikuid tehakse sageli mingil seletamatul viisil. Öö saab läbi, seiklus niisamuti, kuigi võinuks seekord pigem jätkuda.

Filmi tegevus toimub suvel ja nagu filmides ikka on isegi turistidest pungil Viinis tänavad tühjad. Kogu maailm vaid kahe noore inimese oma. Olen üha enam mõelnud, et sellistes kohtades peab tänapäeval käima siis, kui ei ole turismitipphooaeg. Sageli ilmneb küll, et osa huvipakkuvaid kohti pole lahti või peab külma ja tuule eest pidevalt varju ja sooja otsima, aga tänavaluuletajaid on võimalik nüüd vist kohata küll ainult hooajavälisel ajal. Enne päikesetõusu.

2 kommentaari:

  1. Soovitan ka filmi Before Sunset, mis on sellele filmile järg ning jätab taas kõik otsad lahtiseks. Idee püstitus on sama, kuid arutelud täiskasvanulikumad. Ääretult mõnus :)

    VastaKustuta
  2. Aitäh! Ma pärast kusagilt isegi lugesin, et on selline järg, aga pole veel vaatamiseni jõudnud. Mu meelest on praegu tegemisel (või juba valmis või alles plaanis?) ka kolmas osa - Before Midnight.

    VastaKustuta