Neljapäev, 30. detsember 2010

Polli päevikud - väga hea Saksa-Austria-Eesti film

Ootamatult hea filmielamuse sain paar päeva tagasi Artises "Polli päevikuid" (Poll) vaadates. See Saksa-Austria-Eesti film esilinastus septembris Toronto filmifestivalil ja pärjati Rooma filmifestivalil kahe auhinnaga: režissöör Chris Kraus sai žürii eripreemia ja helilooja Annette Focks sai auhinna parima filmimuusika eest. PÖFFil tunnustati samuti režissööritööd.

"Polli päevikud" on filmitud peamiselt Pärnumaal Varbla vallas. Meespeaosas on minu suur lemmik Tambet Tuisk. Nii et ootused olid kõrged ja tore oli avastada, et kui uuemad eesti filmid on seni olnud head enamasti väga hea kunstilise taseme tõttu, siis üle pika aja on eestlastel käpp filmis, millel on väga korralik ja tugev lineaarne lugu.

Üsna ruttu tekkis assotsiatsioon "Valge paelaga". Põhjus peitub tegevusajas ja sakslastes. "Valge paela" üks põhiidee oli lahata küsimusi, mis viis Saksamaa Esimese maailmasõjani, "Polli päevikud" on Saksamaa mõistes perifeerias elava baltisaksa perekonna lugu, mille aluseks olevat Põllula mõisapreili Oda päevikud. Põllula mõis kuulunud Chris Krausi perekonnale. Filmis saabub tüdruk mõisasse Berliinist ja ilmselgelt on tema maailmapilt 14-aastasena laiem kui mõnel täiskasvanul, kes peale selle mereäärse küla eriti muud maailma näinud pole. Tüdruku isa hirmuvalitsus on nagu mädapaise, mis hakkab kõvasti haiget tegema, kui majja kolivad venelased ja kui lootused Viini pääseda luhtuvad. Samal ajal hakkab Oda tohterdama ühte haavata saanud anarhisti, eestlast. Algul teeb ta seda ilmselt kaastundest, hiljem kättemaksust.

Paula Beer on Oda rollis selle filmi tõeline täht. Ta ei ole ega tohigi olla lihtsalt teismeline, vaid peab olema täiskasvanum kui nii mõnigi täiskasvanu seal. Ja Tambet Tuisk on eestlane, kes tõestab veenvalt vastupidist Oda isa väitele, et eestlased on anarhistid ja selleks nad ka jäävad või et ükski inimene ei muutu.

Kaadrid on üsna julmad ja jõhkrad. Ei taha detailidesse laskuda, muidu veel hirmutan kellegi enne vaatamist ära. Aga vaatamist väärt on see film päris kindlasti. Mõtlen praegu, et tahaksin endale millalgi ka DVD-d.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar