Vaatasin eile õhtul üle pika aja ETV teatriõhtut. Esiteks ei ole vahepeal igareedeseks telekava komponendiks kujunenud teatriõhtu viimasel ajal enam nii tavapärane, s.t teatriõhtut ei ole enam igal reedel. Teiseks võiks Rakvere Teatri "Cyrano de Bergeraci" nimetada peaaegu lavastuseks, millesarnaseid enam ei tehta. Hea küll, liialdan pisut, aga sellise intensiivsusega ja viimse detailini paigas ajastutruud värssdraamalavastust näeb teatris väga harva. Telekast oli seda vaadata vähemalt sama mõnus kui praeguseks enam kui aasta tagasi Draamateatri suures saalis, kus Rakvere Teater tookord külalisetenduse andis.
Ega ma polegi aru saanud, miks teater "Cyrano de Bergeraci" 2009. aasta lõpus mängukavast maha võttis, sest kuuldavasti oli lavastus sama värske olnud ka viimastel mängukordadel. Ja ega saalidki tühjad polevat olnud. Tore vähemalt, et telesalvestus maha jäi.
Üllar Saaremäe sai Cyrano de Bergeraci rolli eest teatriliidu parima meesnäitleja preemia. Ka pärast eilset õhtut pole põhjust kahelda, et see on Saaremäe tipproll. Samas ei ole nii pikk ja paljude osatäitjatega lavastus hea kindlasti mitte ainult peaosalise pärast. Siin ei hoitud kokku ei lavakujunduse, kostüümide ega näitlejate pealt. Hoolimata sellest, et mängitakse suures saalis ja seetõttu on kasutada ka suur lai ruum, oli operaatoritöö puhul silmapaistev, et õigel ajal vahetati suurplaane lähiplaanideks ja vastupidi.
Mäletan, et teatris ei veennud Marin Mägi mind Roxanne'ina enam siis, kui tal tuli mängida etenduse lõpustseenides Roxanne'i 15 aastat hiljem. Nüüd telesalvestust vaadates ei olnud enam seda probleemi.
Ka küünikust krahv de Guiche oli telekast vaadates mõjusam. Teatris jäi mulje, et selle rolliga pole ei lavastaja ega näitleja (Tarvo Sõmer) piisavalt vaeva näinud. Muidugi tuleb arvestada, et ma nägin seda "Cyrano de Bergeraci" lavastust ju teist korda ja siis paratamatult nähakse hoopis asju, mis esimesel vaatamiskorral tähelepanuta jäid.
Margus Grosnõi Christian de Neuvillette oli eile õhtul veelgi lootusetum kavaler kui esimesel korral ja see tuli Roxanne'i suure armastuse veenvusele paraku kahjuks. Tiina Mälbergi koomiline roll jäi teleekraanil ka kahvatuks, aga siin mängis päris kindlasti rolli operaatoritöö, sest vist ühelgi korral ei näidatud tema etteastet lähivaates.
Kõigest hoolimata on see suurepärane lavastus veelgi suurepärasemate näitlejatöödega. Kõikidest näitlejatest, ka paljudest olulistest ja väga headest osatäitmistest, ei jaksa kirjutada. Igatahes juhtub väga harva, et ma telekast teatrietendust vaadates nutan. Eile õhtul nutsin lohutamatult. Niisuguse intensiivsusega pugesid Rostandi värsid sügavale-sügavale hinge ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar