"Must luik" (Black Swan) ei ole film igaühele. Selleks on see kunstiliselt liiga võimas ja keeruline. Sürreaalne ja verd tarretama panev. Vastuolulisi arvamusi tekitab ka, see tähendab, et osa vaatajaid peab seda väga tõetruuks, kuigi liialdustega filmiks (aga millises filmis või kunstiteoses ei liialdata?!), mõni jällegi arvab, et see film on lihtsalt hullumeelne fantaasia ja ebaloomulik. Üks tuttav võttis "Musta luige" kokku ühe lausega: "Tibi läks hulluks." Ei teagi, kas ma põhimõtte pärast ei taha sellise väitega nõustuda või mis? Igatahes minu jaoks oli hulluks minemine vaid vahend tegeliku sõnumi edastamiseks.
Ja mida rohkem ma "Musta luige" üle mõtlen, seda enam tunnen, et tegemist on filmiga, mida peab vaatama vähemalt kaks korda. Just kõigi kasutatud kunstiliste võtete pärast. Järg mängu ja päriselu vahel kaob esmavaatamisel mitu korda käest ära, aga just sürreaalsus võlub. See ei ole hollywoodilik.
Peaosatäitja, Ninat kehastav Natalie Portman, on peamine naispeaosa-Oscari kandidaat. Lugesin kusagilt, kuidas ta oli selleks rolliks valmistunud. Kõlas uskumatult. Olemuslikult on Nina puhta ja süütu tütarlapse kehastus, kellel ei ole justkui pahesid või vähemalt ei näita ta oma pahapoolt väljapoole. Tema ema on lapse ehk tema pärast pidanud loobuma balletitantsija karjääri ja on seejärel pühendunud tütre kaudu oma unistuste teostamisele. Teatrisse saabub uus tantsijanna Lily (Mila Kunis), kellest kiirgub muretust ja vabadust, kõik on tema jaoks lihtne. Täielik vastand Ninale. Tal ei ole ka ilmselt ideaale seadvat ema, vaid ta otsustab ise. Oleks tahtnud Lilyt ekraanil rohkem näha, aga siis oleks see olnud juba hoopis teine film.
Praegu on "Musta luige" idee näidata seda, mismoodi kunstnik rolli luues (sisemiselt) põleb või põleda võib. Traagilisest lõpust hoolimata aitab see film piltlikult mõista neid näitlejatöid, mis luuakse nii, et näitleja on loodud rollis veel mitu kuud hiljemgi. Mingit niisugust külge endas avades või näidates, muutudes justkui teiseks inimeseks, antakse endast tegelikult ilmselt rohkem kui kõik. Andekamaid kurnab niisugune pingutus ilmselt vähem, aga vähem andekad peavad sõna otseses mõttes üle oma varju hüppama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar