Heiner Mülleri postmodernistlik draama "Die Hamletmaschine" peab olema üks väga oluline teatritekst, sest on väärinud eraldi peatüki Wikipediaski.
Üllatuslikult leidsin hiljem internetist veel ühe eestikeelse blogi, kus Berliini Saksa Teatris lavastatud "Die Hamletmaschine" kajastust oli leidnud. Otsisin selle pärast etendust internetist üles, sest tahtsin leida mingitki pidepunkti, et etendusest aru saada. Paraku tuli lihtsalt mõttes kahel käel alla kirjutada, sest mina ka ei saanud mitte midagi aru. Kurb kohe.
Etendus on ühevaatuseline, kestab umbes tund aega. Pooletunnise vaatamise järel olin surmväsinud, sest proovisin saksakeelsetest lausetest midagigi aru saada. Aga rohkem kui lihtlausete mõistmiseni ma siiski ei küündinud. Võitlesin väsimusega. Üks mees tõusis saali tagumistes ridades püsti ja marssis, käed taskus, otsusekindlalt saaliukse poole. Selleks pidi ta paraku kõndima üle lava. Ülejäänud publik istus kannatlikult (õigupoolest see on ainult minu arvamus, et istuti kannatlikult) lõpuni.
Nii palju sain siiski aru, et "Die Hamletmaschine" on näidend näitlejast, kes on muutunud aastaid sama rolli mängimisest justkui masinaks. Ei ole vahet, kas ta on mänginud Hamletit või kedagi teist. Lavastaja ja peaosatäitja Dimiter Gotscheff teeb suurepärase rolli. Sisuliselt on tal monoroll.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar