James Blunt alustas Euroopa-turneed 7. märtsil Prantsusmaal Metzis ja kuna see oli mulle lähim kontserdikoht, siis sinna läksimegi. Ma ei oodanud eriti muud peale mõne tuttava laulu kuulamise võimaluse. Teadsin muidugi, et ilusad emotsioonid on garanteeritud ja James Blunti muusika mulle väga meeldib. Nii et igatahes tahtsin James Blunti live'is väga näha. Mõttes lootsin kompenseerida ka selle, et ei saanud mõni aasta tagasi Eestis tema kontserdile minna. Aga sellest kontserdist kujunes mu elu parim kontsert!
Põhjuste puhul tuleb alustada Metzi publikust. Ma ei ole vist mitte kunagi varem kogenud, et publik hakkab kaasa elama juba soojendusesineja esimeste lugude ajal. Blunti soojendab selle Euroopa-turnee ajal väidetav briti tõusev täht Julian Perretta, kellest ei teadnud ma seni mitte midagi, kuid kes hakkas nüüd samuti väga meeldima. Nooruk pani saali peaaegu kohe elama. Hoolimata sellest, et kogu publik istus.
Teine põhjus oli võimalus istuda, s.t saalis olid ainult istekohad. Asi on võib-olla eas, aga võib-olla lihtsalt niisuguse muusikaga kooskõlas olevas meeleolus. Tahaks rahulikult istuda, vaadata ja kuulata ...
Ja muidugi õhtu peaosatäitja ehk James Blunt ise, kes tuli läbi saali rahva hulgast läbi, jooksis lavale ja laulis otse. Laulis nii oma uue plaadi laule kui ka vanu tuttavaid laule. Kõik oli nii lihtne. Ta andis sellel õhtul minu arvates küll endast kõik ja kui kogu saal ühel hetkel peaaegu kõiki laule kaasa laulma hakkas, oli lõplikult selge, et kõik on väga-väga rahul. See oli justkui tänu artistile, kelle laulude sõnad ja sõnum muutsid tolle õhtu suuremaks kui elu. Mul tulid mitme laulu ajal pisarad silma ja oli tunne, et neid tunde ei ole ma nõus vahetama mitte millegi vastu.
Valdavalt prantsuskeelne publik rõkkas vaimustusest, kui Blunt rääkis prantsuse keeles. Järgmise päeva ajalehtedes kirjutati sellest õhtust samuti ülivõrdes. Blunt laulis publikule eraldi laulu hüvastijätuks ja lõpuks veel mitu lisalugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar