Teismelistel tütarlastel võiks soovitada vaadata ühte möödunudaastast parima filmi Oscarile nomineeritud filmi - "An Education" ("Haridus"). Tegelikult julgen soovitada seda filmi igaühele. Kolm Oscari nominatsiooni (parim film, parim naispeaosa, parim stsenaarium) on muidugi liiast, sest isegi parim neist - naispeaosa - ei ole nii hea, et terve aasta filmide hulgast ei leia mõnda paremat osatäitmist. Aga just natuke trafaretne lugu, mis meenutab kohati Lolita lugu, on ülimõjus.
Tean kahte teismelist tüdrukut, kes selle filmi vaatamise ajal küsisid: "Oot, kui vana see tüdruk on? Ja kui vana see mees on?" Nad vaatasid filmi eri aegadel ja polnud teineteisega nende küsimuste esitamises kokku saanud leppida.
Filmi tegevus toimub 1960. aastate Inglismaal. Peategelane Jenny (Carey Mulligan) on väga hea õpilane, peab kohe-kohe lõpetama kooli ja ees ootab Oxfordi ülikooli minek. Kõik muutub justkui üleöö, sest ta tutvub endast kaks korda vanema mehega, armub ja hakkab liikuma hoopis teistsugustes kohtades kui seni, hakkab elama hoopis teistsugust elu. Väga kihvtilt on kujutatud Jenny vanemaid: isa on pidevalt meelt muutev, aga vähemalt näiliselt kergesti mõjutatav, samas kui ema pehmendab kõiki olukordi. Olgugi et otseselt seda kuidagi ei näidata, tundub, et tegemist on tüüpilise 60. aastate selle klassi perekonnaga, kus mees tõenäoliselt teeb tööd ja naine on koduperenaine. Mul on väga raske kujutleda, et isa suutis tütre peigmehega, kes oli ju peaaegu tema enda põlvkonnakaaslane väga kergesti leppida. Raha ja unistuste täitmisega õnnestus Davidil (Peter Sarsgaard) ära osta nii teismeline tüdruk kui ka tema vanemad. Lausa mängleva kergusega.
Kui ma alguses mainisin seost Lolita looga, siis ometi midagi pedofiilset selles filmis ei ole. "Haridus" on lugu sellest, kuidas unistused võivad kergesti puruneda ja kuidas päriselu ei koosne ainult pidudest ja luksuslikust (elu)nautimisest. Film on hästi armsalt lihtsas võtmes ja tegevus toimub muheda huumori saatel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar