Precious

Film "Precious" põhineb Sapphire' romaanil "Push". Võib-olla põhineb see romaan tõestisündinud lool. Ma ei ole uurinud. Film on igatahes nii neetult päris. Ja väga kurb. Seda hoolimata esimestel minutitel tekkida võivatest kahtlustest-kõhklustest, sest lugu räägib Harlemis elavast 16aastasest ülekaalulisest mustanahalisest tüdrukust. Kõik kokku moodustab pildi, mis ei taha hästi "käima minna". Võõras keskkond, võõrad probleemid.

Aga järsku käis mingi plõks. Kui peaksin ühe sõnaga seda filmi iseloomustama, siis oleks selleks "ükskõiksus". Ja ükskõiksus ei ole võõras sõna või võõras probleem ka siin ja praegu. Kohutavalt kurb on vaadata seda muidugi niiviisi suurelt ekraanilt. 16aastane tüdruk on sisemiselt küll täiesti tavaline teismeline, kes unistab lauljakarjäärist ja ilusast mehest, aga koolis ei lähe tal üldse hästi, selgub koguni, et ta ei oska lugedagi. Peale selle on ta sügavalt ülekaaluline. Igatahes soovitatakse tal kooli vahetada ja hakata käima mingis erikoolis, kus peale tema on veel eluga pahuksisse sattunud noori.

Peategelase puhul saab kõik alguse kodust. Kodust, kus ei ole midagi muud süüa kui seajalad, kodust, kus tüdrukut on väiksest peale seksuaalselt ära kasutanud ta isa. Tüdruk ootab juba teist last. Ema on labaselt väljendudes oma mehe peale sellepärast lihtsalt armukade. Sotsiaaltöötaja külastab neid küll regulaarselt, et uurida ja hinnata, kui keeruline olukord peres on, aga see on vaid linnukese kirjapanemise üritus. Ühessegi probleemi ei üritata süveneda kooliski - lihtsam on tüdruk teise kooli saata.

Uuest koolist leiab Precious õpetaja (Paula Patton) näol äkki inimese, kes proovib teda mõista ja aidata. Lausa traagiliselt mõjub näiteks stseen, kus õpetaja proovib tagajärjetult ametlikke kanaleid kasutades leida tüdrukule elupaika, abi jne. Milleks need süsteemid üldse välja töötatud on, kui neist mingit kasu ei ole!?

"Preciouses" teevad muuhulgas kaasa Mariah Carey ja Lenny Kravitz. Vaikse malbe tagasihoidliku naisena on Mariah Carey sotsiaaltöötaja rollis nagu suur headuse kehastus, kes aga ei saa aidata enne, kui talle midagi ei räägita. Mul on arvatavasti kaua-kaua veel meeles stseen, kus ta pärast Preciouse ema ülestunnistust laua tagant püsti tõuseb, nutvast naisest käed üles tõestetuna möödub ja väljendab niiviisi, et ma ei oska enam midagi teha.

Mo'Nique sai Preciouse ema rolli eest naiskõrvalosa Oscari. Mina ei suuda niisugust inimest päriselus üldse ette kujutada, aga tean, et sellised inimesed on olemas! Selles inimeses on samaaegselt olemas kõik alates ükskõiksusest, tüdimusest, armukadedusest kuni armastuseni. Mingil talle omasel moel.