Ei tea, kas peaks otsima mingit sügavamat tähendust Mihkel Raua raamatute pealkirjade tagant? Lauludest on need võetud kindlasti: "... kabjad löövad meile musta pori näkku ..." ja "Sinine on sinu taevas, kallis Eesti ...". Aga kas seos on ka rahvusvärvidega? See peaks omakorda tähendama, et üks on veel puudu? Valge. Ja kui arvestada, et esimene oli midagi elulooraamatutaolist ja teine on midagi ilukirjandusteosetaolist, siis kas kolmas on luulekogu või hoopis näidend?Enne seda, kui "Sinine on sinu taevas" mu lugemislauale jõudis, olin lugenud ja kuulnud siit-sealt, et see on Eesti-aineline põnevusromaan ja roppe sõnu praktiliselt ei ole. Aga teod pidavat olema ropud.
Lugesin raamatu läbi, aga mõtlesin iga peatüki juures vähemalt paar korda, et targem oleks see raamat siiski pooleli jätta. Kirjutada autor ju oskab, selle sõna otseses tähenduses, aga ühe korraliku ilukirjandusteose kirjutamiseks on vaja minu arvates rohkem kui head väljendusoskust. Peatükkidel ei ole esialgu mingit seost ja kui see lõpuks tekkima hakkab, jäävad otsad liiga lahtiseks. Kohati tekib assotsiatsioon teleseriaaliga, mille üks osa lõpeb kõige põnevama koha peal, aga järgmine kord samasugust pinget enam luua ei õnnestu. On tunda, et raamat on pandud paberile väga kiiresti.
Kui oleks karakterite ja süžeega rohkem viitsitud vaeva näha, oleks võib-olla saanud hea ühiskonnakriitilise põneviku, aga praegune visioon on püüd labaste võtetega läbimüügi pealt raha kokku ajada. Selle tagab suure tõenäosusega eelmise raamatu tohutu publikumenu. Et raha jääks kõik peresse, siis oli muidugi tark anda raamat välja täielikult oma kulu ja kirjadega.
Ühest küljest proovib Raud võib-olla näidata, kuivõrd on Eesti valitsus kaugenenud rahvast, aga seda nn eliiti lihtsalt hävitada ei tule küll ühelgi populaarsel telesaatejuhil suvalise sakslanna pärast pähe. Vähemalt mitte argumendiga, et see sakslanna ootab saatejuhi last. Olgem ausad, pigem on meil arusaam, et tüüpilisel eesti mehel on lastest ükskõik. Kuidas Mihkel selle ära unustas? Samas kui ta ei unustanud ära, et eesti mees paneb kõike, mis liigub. Vabandust, aga just selle väite tõestuseks on raamatus ka peatükk olemas, ühtlasi võikaim stseen (!) "Sinises taevas". Pean silmas kohta, kus vallavanem leidis suvaliste külajorsside seasulu kõrvalt kinniköidetud nälginud tüdruku. Mis see on? Püüd küündida Fassbinderini? Kas eurovoliniku kõrvaldamine pidi peegeldama seda, kui kerge vaevaga meil kõike ollakse valmis kinni mätsima? Lennuk sõidab Vanemuisesse ja tapetakse kogu Eesti poliitiline eliit. Pärast Poola eliidi surmasaamist lennuõnnetuses omandas see lõik tõenäoliselt ka Mihkel Raua peakolus teise tähenduse.
Äärmiselt kehv raamat. Minu mõõdupuu järgi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar