Ma ei ole sattunud eriti sageli Päevalehte lugema. Teadsin, et Kiviräha kolumnid seal ilmuvad, aga lugema olin neid juhtunud haruharva. Kui eelmise aasta lõpus ilmusid "Jumala lood" ühtede kaante vahel, räägiti ja kirjutati mujal ajakirjanduseski selle raamatu ilmumisest väga palju. Muidugi oli see eelkõige jõulueelne müügitrikk!Kogumik sisaldab Päevalehes aastatel 2004-2009 ilmunud Jumala kirju eestlastele. Nende kirjade autor on Andrus Kivirähk. Väidetavalt on raamatusse kokku köidetud need lood, mis on ajahambale vastu pidanud. Ses mõttes on "Jumala lood" nagu läbilõige Eestis toimunust kõnealuse viie aasta jooksul. Jumala peamine vestluskaaslane on piiskop Andres Põder, kellega nad peavad väidetavalt pidevalt pikki telefonikõnesid. Dialoogidest piiskopiga avaldub Jumala iseloom, tahtmised ja põhjendused.
Raamat on üsna õhuke ja väikseformaadiline, aga lugemine mul ikka eriti hästi ei edenenud. Minu meelest ei õnnestu Kivirähal proosa väikevormides väljendumine üldse nii hästi kui romaani kaudu väljendumine. Kivirähka on võib-olla liiga palju saanud, aga tema tekstides ei ole mu jaoks enam uudsust. Üle vindi keerab ta alati ja see on see, mis pikka aega võlus. Nüüd ma juba tean, mis on järgmine lause. Olgu see lause kirjutatud näidendisse või proosapalasse või jagagu ta oma mõtteid telekas või raadios. Kõik on justkui hästi, aga ei paku enam pinget. Samamoodi nende "Jumala lugudega". See on Kivirähk, aga ma tean, et ta on rohkemaks võimeline, s.t ta oskab kirjutada palju sügavamalt, kui vaid tahaks. Reeglina mulle meeldivad Kiviräha ajaloolainelised või kultuuriloolised näidendid. Nendes on tunda sügavust ja tehtud eeltööd. "Jumala lood" on lihtsalt kivirähalik päevakommentaaride kogumik, seejuures on autor otsustanud kommenteerida päevasündmusi Jumala kirjade kaudu. Tõsi, juba idee iseenesest on kivirähalikult absurdne. Teisest küljest on Jumala personifitseerimise kaudu võimalik arendada peaaegu karaktereid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar