Seda võib vist nimetada vana kooli armastusfilmiks. Igatahes tulid mul kinos "Vett elevantidele" (Water for Elephants) meelde nii mõnedki kümme-viisteist aastat tagasi nähtud Hollywoodi armastusfilmid.
"Vesi elevantidele" on ootamatult kõrgkoolidiplomist ilma jäänud noormehe Jacob Jancowski (Robert Pattinson) ja rändtsirkuse direktori kauni naise Marlena armastuslugu. Maailmas, kus armastusele tegelikult kohta ei ole, sest tegevus toimub 1930. aastate Ameerikas. Või siis ainult armastuse abil saabki sellises kohas ellu jääda?
Eks see film selline naistekas ole. Läksin vaatama tegelikult eelkõige Christoph Waltzi pärast, aga üllatusin väga-väga hoopis Robert Pattinsonis. Ma polnud Robert Pattinsoni varem kinolinal näinudki, sest "Videviku" saaga nii raamatute kui ka filmide näol on minust suure kaarega mööda läinud. Aga "Elevantide" filmis mängis Pattinson küll vapustavalt hästi! Kuigi ka Christoph Waltz oli väga hea. Reese Witherspoonil oli roll, kus võinuks olla arvatavasti ükskõik miilline kena naisnäitleja. Seepärast jäi tema natuke varju.
1930. aastatel toimuv tegevus tingis selle, et film peab mõjuma ajastutruult. Kostüümid, aga iseäranis rändtsirkusetrupi elu kajastamine rongis mõjus väga ehedalt. Superhästi kujundatud mängukohad. Kaadrid elupaigaks kujundatud vaguneist ja tsirkuseloomadest on ikka päris eredalt veel meeles. Ja muidugi poola keelt mõistev elevant!
Mis mind muidu vägagi õnnestunud filmi puhul pisut häiris, oli see nn raamjutustuse stiil. Kuidagi kulunud võte. Lõpus kõlav hollywoodilik moraal oli lihtsalt liiast, aga kuna ma raamatut lugenud pole, siis võib vana mehe jutustus olla pärit hoopis raamatust. Mis muidugi ei tähenda, et filmis poleks võinud kuidagi teisiti läheneda. Paar ebaloogilisust oli ikka ka, aga need ei seganud filmi kui terviku vaatamist ega mõjunud kuidagi üldiselt heale muljele. Näiteks oli üks koht, kus kolmik väljas tülitses, millegipärast oli aga Jacob järgmisel hetkel juba jõudnud põgeneda kihutava rongi peale. Kuidas laager nii kiiresti kokku oli pandud, jäi arusaamatuks. Väga usutavana ei mõjunud ka algusstseen eksami poolelijätmisest, sest vanemate surmast teatamisega võinuks ju paar tundi oodata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar