Nüüd on minu kord teha tormi sinu südames

Tantsu- ja laulupeost. Peomeeleolu tuli minusse siis, kui kogemata kuulsin Tallinnasse tule tulemise teleülekande ajal Jaan Tätte laulu "Tuulevaiksel ööl". Imeilus laul!

Tantsupeole ma tegelikult ei jõudnud, ja ega eriti ei kippunud ka. Jõudsime Eestisse alles laupäeva pärastlõunal. Ilma lasteta oleks ehk rongkäiku kohapeal vaadanud ... Nii et tantsupidu, rongkäik ja laulupeo esimene kontsert jõudsid mulle kätte teleri vahendusel.

Ligi kahetunnine esimese kontserdi alguse venimine kurvastas, sest just selleks ajaks olid lauluväljaku kohale end suured pilved kokku koguda jõudud. Ka olen mõelnud, et pidu pidanuks kuidagi teistmoodi reklaamima. Selline rahvamass esimesel kontserdil, mis oli ju väga tõsise klassikalise muusika kontsert, oli üllatav, ja kuigi telerist oli seda kava lihtsalt nauditav vaadata-kuulata, hakkas mul ometigi kahju kohapeal olnud inimestest, kes tundsid end petetuna. Kõigepealt alguse viibimise pärast ja lõpuks laulude pärast, mida lauldi. Valed inimesed sattusid valesse kohta. Matsirahvale klassikalise muusika kontserti teha ... Mis teleülekandesse puutub, siis see oli tegelikult vähemalt reporteritöö suhtes jamade jama. Julgen arvata, et enamik neist "intervjuudest" võinuks olemata olla. Esimese kontserdi debüütlugudest jäi unustamatuna meelde Aare Kruusimäe "Maailma avastamine", mille ettekandmisel oli solistiks valitud Heldur Harry Põlda. Nagu Toomas Uibo teine tulemine. Ja muidugi kõik need viimases kolmandikus kõlanud absoluutsed tipplood. Ma oleks väga-väga nautinud seda kontserti kohapeal, kui kell ei oleks nii palju olnud ja kui ilm oleks kuivem ja soojem olnud. Imetabane.

Teisele kontserdile läksime ise ka kohale. Istusime rongile ja sõitsime Balti jaama, sealt mõne peatuse trammiga edasi. Tramm oli puupüsti täis ja paar laulupeolist hakkasid laulma ikka seda "Tuulevaiksel ööl". :) Mul tuli meelde NO-teatri "Pea vahetus", kui raudteejaama teadustaja korrutab: "Raudteejaamas musitseerimine on rangelt keelatud!" Muide, augustis on "Pea vahetuse" lisaetendused, minge vaatama!

Lauluväljak oli inimesi äärest ääreni täis, liikuda eriti ruumi polnud, istuda ammugi mitte. Ronisime üles serva peale, otse laulupeopingi taha, ja tegelikult polnud kohal häda midagi. Ehteestlaslik tunne tekkis, kui sain aru, et ka seekord ei saa algul vedama ja pärast ei saa enam pidama. Suur osa viimastest lauludest läks ju kordamisele. Lauluväljakult lahkudes ja mere äärt mööda linna poole jalutades imetlesin ühte suurt sinimustvalget lippu, mis rõõmsa seltskonnaga linna poole liikus. Nii suur, tähtis ja rahvuslik tunne vallutab meeled, kui tunned, et ma olen siin olnud, ma olen osa sellest.