2004. aasta suvel sõitsin autoga Norra pikimas tunnelis (u 24 km). Niimoodi seal maa all või maa sees olles, teades, et tunneli mõlemad väljapääsud on seletamatus kauguses, ja kuulates samal ajal Ivo Linna CD-d, mõistsin, see hääl paneb tundma, et kodu on siinsamas ...
Ma ei mäleta aega, mil ma ei oleks Ivo Linna laule ja Iffi armastanud. :) Vaatasin arusaamatuses emale otsa, kui viimane ütles, et talle meeldib Ivo vaid lastelaule lauldes. Ammusel nõukaajal Iff ikka aeg-ajalt laulis telekas koos lastega.
Mihkel Raud pühendab oma "Mustas poris näkku" pikad lõigud sellele, et Ivo Linna on parim eesti laulja. Üks ilmselt väheseid vaateid, mida ma Mihkel Rauaga jagan.
Juhtus nii, et sain minna alles viimasele Ifi juubelituuri kontserdile. Raplasse. Kohalik laululava oli inimesi puupüsti täis, kui nii saab öelda. Ja kontsert oli super! Ülimalt tore kava, alates vanadest videotest koostatud vaheklippidest, mida suurtelt ekraanidelt pidevalt vaadata sai, lõpetades imeliste taustalauljate Dagmar Oja ja Kaire Vilgatsiga. Sinna vahele mahtusid veel Maarja-Liis, Anne Veski ja Koit. Kõigil üks-kaks laulu esitada, et Iff ei jääks varju. Isamaaliste laulude ajal võinuks tekkida peaaegu nagu laulva revolutsiooni tunne. Palju puudu ei jäänud. Ja kostusid kõik Ivo paremad, populaarsemad, oodatumad laulud. Kui mitte muul moel, siis vähemalt popurriidena.
Lõpetuseks "Julge laul" ehk "Sangar seiklusfilmis". Ja otse loomulikult on mul sellest kontserdist saadik olemas ka DVD "Sangar seiklusfilmis".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar