Mulle meeldis väga Khaled Hosseini esimene romaan "Lohejooksja" ja sellepärast ootasin pikisilmi, et eesti keeles avaldataks ka tema teine romaan "Tuhat hiilgavat päikest". Tõsi on, et Khaled Hosseini kirjutab hästi ja seegi romaan on hästi loetav. Üle maailma menukas muidugi ka. Kahjuks sellist uudsust enam ei ole, nagu oli "Lohejooksjas". Pealegi olen aru saanud, et need, kes pole "Lohejooksjat" enne lugenud, avastavad "Hiilgavat päikest" lugedes sama, mida teised juba eelmisest raamatust leidsid.
Mina kuulun niisiis nende teiste hulka ja mul polnud enam avastamisrõõmu, et lõpuks ometi sain Afganistanist natuke rohkem teada. "Tuhat hiilgavat päikest" on ilukirjanduslik läbilõige Afganistani ajaloo viimasest 30 aastast, jõudes välja koguni New Yorgi kaksiktornide kokkuvarisemiseni ja selle tulemusel Afganistani päästmiseni Talibani käest. Poliitilise korrektsuse maik jäi suhu.
"Tuhat hiilgavat päikest" on Afganistani naiste lugu, peategelaseks kaks eri päritolu naist, kelle elu muutub täiskasvanueas õudusunenäoks. Nende naiste kaudu tekib üsna hea ülevaade naiste elust ja olust moslemiriigis. Ükskõik kui neutraalne ka olla ei prooviks, ikka on raske kujutleda isegi polügaamiat, sest sellises ühiskonnas ei saagi ju tunnetest rääkida. Rääkimata julmast naiste kallal toime pandavast vägivallast või sellest, et poisslapsed on oodatumad mitte sellepärast, et inimesi on maakeral niigi palju, vaid et nii ema kui ka isa teavad, mis ootab väikest tüdrukut, kui ta suureks kasvab. Ometi suudavad emad armastada nii poegi kui ka tütreid. Ükskõik, mis ka ei juhtuks. Mulle meeldis tegelikult see üldistav leebus, ei mingit moraliseerimist ega lihtsustavat käsitlust.
Kuigi Hosseini kirjutab ladusalt, tahaks raamatu ülesehitusele heita ette mõningast tasakaalutust. Pikalt-pikalt kirjutati alguses ühest peategelasest Mariamist ja siis muutus Mariami justkui episoodiliseks kõrvaltegelaseks. Lailale pühendatud peatükid raamatu keskel hakkasid lõpuks venima, sest ma ei saanud aru, miks Mariam taanduma pidi. Kuni nad kokku said. Sellest hetkest muutus see raamat peaaegu põnevusromaaniks.
Arvatavasti seetõttu, et raamatu autor on arstiharidusega, on nii "Lohejooksjas" kui ka "Tuhandes hiilgavas päikeses" hulgaliselt meditsiinilisi detaile, alates tõsistest kehavigastustest kuni probleemideni arstiabis. Nimetamata ei jää ka tänapäeva meditsiini võimalused. Nii on näiteks kunstjalaga poisike suuteline olema võrdväärne vastane poiste omavahelises arveteklaarimises.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar