esmaspäev, 27. aprill 2009

Sinu jaoks, kas või tuhat korda ehk "Lohejooksja"

Üle pika aja jälle üks raamat, mida ei saanud enne käest ära panna, kui tagakaas oli suletud, s.t raamat läbi loetud. Mul olid suured eelarvamused enne, sest pealkiri on eestlase jaoks mittemidagiütlev ja Afganistanist ei tea me ka eriti midagi, peale selle ehk, kuidas NSVL kunagi seal sõdis, ja selle, et praegu on seal USA väed. Tundub hirmus koht, et suurriigid peavad nende siseasju korraldama. Õigemini selle raamatu läbilugemise järel tunnen veelgi enam, et võõra riigi siseasjadesse ei tohiks kellelgi asja olla.

"Lohejooksja" räägib omamoodi loo ühe põlvkonna kasvamisest ja kujunemisest. See on ajalooline romaan, mis algab monarhiaaegse Afganistaniga, klassiühiskonna heade ja vigadega, lõpeb Ameerika-unelma näilise võiduga. Aga kas see ikka on võit? Kas see, mida aastakümnete eest Ameerikasse emigreerunud afgaan peab õigeks, on õige väiksele afgaani lapsele? Lapsele, kes igatseb vana elu tagasi?

Valus raamat on! Ma hakkasin nägema islamit palju paremast küljest, mulle jõudis ühtäkki kohale, kui palju on tegelikult usu puhul küsimus tõlgendamises. Valusalt-valusalt vasardas alatasa peas kaksikmoraali teema.

Tubli poole raamatu jagu lugesin nii, et silmad olid veekalkvel. Millegipärast meenus üks teine valus rahva loost jutustav raamat - Dido Sotiriu "Verega joodetud maa". Mõlema puhul on lugu väga kaasahaarav, aga teisalt tohutult kurb.

Mul on täitsa hea meel, et polnud enne näinud samanimelist filmi, ei suuda lihtsalt uskuda, et film saab sellest raamatust parem olla. "Lohejooksja" on lugu sõprusest ja armastusest, reetmisest ja lunastusest. Aga see ei ole klassikaline õnneliku lõpuga ameerikalik lugu. Äärmiselt aus raamat. Väga hästi kirjutatud raamat. Võiks olla lausa soovituslik kirjandus koolis.

Muide, Khaled Hosseini on The Bookselleri, Publishers Weekly ja Livres Hebdo andmetel 2008. aasta üks populaarsemaid kirjanikke maailmas.

Ja guardian.co.uk andmetel tahetakse "Lohejooksja" USAs ära keelata: "The bestselling and critically acclaimed title, the story of a 12-year-old Afghan and his betrayal of his best friend, includes the rape of a boy, and provoked challenges in the US over what objectors saw as sexual content and offensive language. Some objections led to the removal of the book from library shelves, while others saw it replaced with bowdlerised versions minus the offending scenes, according to the American Library Association, which compiles an annual list of the most challenged titles in the country."

3 kommentaari:

  1. Ma olen just seda filmi näinud ja kuigi ostsin ka raamatu ja plaanin selle kindlasti läbi lugeda, on mul nii kahju, et film juba nähtud...

    Õnneks hakkab see vaikselt ununema ning varsti saangi ehk raamatu lugeda üpris "uudse loona" :)

    Lubati, et Hosseini järgmine menuraamat on ka tulekul eesti keeles...

    VastaKustuta
  2. Tegelikult eks ma tahan ka filmi näha! :) Aga kuna see on üks nendest raamatutest, kus ma sündmuskohta, tegelasi jne vaimusilmas väga elavalt ette kujutan, kardan (loodetavasti alusetult), et film valmistab pettumuse. Kusagilt blogist lugesin, et nt Amir oli filmis olnud lihtsalt mõistmatu ja ignorantne, aga raamatus oli ta lausa vastumeelne. Ehk siis, ma kardan, et film jätab hoopis teistsuguse mulje. Pigemini tahaks praegu raamatu uuesti kätte võtta ja veel lapata ja lugeda ...

    VastaKustuta