pühapäev, 24. november 2013

Jari Tervo, "Layla"

Suvel tegin paaril korral Solarise Apollos aega parajaks. Uudistasin uusi raamatuid ja jäin põhjalikumalt sirvima Jari Tervo "Laylat". Hakkasin algusest lugema ja mõtlesin, et käingi seda raamatut nüüd raamatupoes lugemas. Aja parajaks tegemist aga rohkem eriti ei tulnud. Millalgi oktoobris läksin ja ostsin "Layla" sealt poest endale ära, et oleks, mida mõne nädala pärast palmi all lugeda.

"Layla" on algusest lõpuni väga hea raamat. Filmistsenaariumi meenutav ülesehitus muudab selle kergesti loetavaks ning paralleellood näitavad tegelasi ja maailma mitme külje pealt. Euroopat vaenava moslemiusuliste leviku, üha teravneva vasak- ja parempoolsete vastasseisu, inimkaubanduse aktuaalsuse valguses on "Layla" kergesti mõistetav, isegi mõttemaailma avardav. Võib-olla ainult liigagi enesestmõistetav, ja seepärast tekib mingi soome kirjandusele iseloomulik mulje - põhjamaalane vaatab basaarile ülevalt alla, osundades samas ausalt, et meie demokraatlik vabadus on palju suhtelisem ja palju rängema režiimiga vangla. Märkimisväärne on, et esmatrükk ilmus Soomes kõigest paar aastat tagasi, 2011. aastal. Nii et väga kiire eestindus.

Mingis mõttes on "Layla" soomelik arusaam Hosseini maailmast (vt "Tuhat hiilgavat päikest"), teisalt jällegi ratsukäik Oksase "Puhastuse" ainetel. Kui üldistamine kõrvale jätta, peab märkima, et kurdid on Soomes ju tegelikult ka probleem. Ja selle raamatu peategelane on just teismeline kurditüdruk, kes luhtunud abielu tõttu aumõrva eest "valgete liiliate maale" põgeneb. Loed neid advokaadi isa kirjeldusi ja kehitad taipamatusest õlgu. Mis valgetest liiliatest ta jahub, miks peaks olema inimesel võõral maal ja võõras kultuuriruumis parem või lausa muretu elu? Aga eks ole ikka nii, et seal on hea, kus meid ei ole.

Soomlased ise võitlevad oma moodsas ühiskonnas niisamuti ellujäämise pärast - lapse hooldusõiguse nimel, pangalaenu maksmise nimel ja hariduse õigustamise nimel. Majandusteaduste magistri nimetamine majandusteaduste magistriks võimendab pehmete erialade väärtusetust karjuva otsekohesusega. Kui see majandusteaduste magister oma Nokiaks eksootilised maitseained valib, vaatavad tema vanemad, keskmised soomlased, teda uskumatu näoga, aga lõppude lõpuks on ta nende ainus laps ja kuidas sa teda ikka aitamast keeldud. Veresidemed jäävad üha nõrgemaks ja ebaolulisemaks, kuid alateadvus sunnib neid ikka veel hoidma. Palju taandub labaseks müügiks ja seetõttu labaseks alandamiseks ja alanduseks.

Kurb raamat, aga tempokas. Seetõttu kergesti loetav. Heaoluühiskonna pahupoolest, soolise diskrimineerimise mitmetimõistetavusest ja tõlgendatavusest. Au- ja kiremõrvadest. Väärtkirjandus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar