Internetiajastu tekitab kummalisi sõltuvusi. Eile läks millalgi lõunaajal internet ära ja tagasitulekust ei paistnud ühtki märki. Otsustasime kinno minna, aga kumbki meist polnud selles kinos varem käinud ega teadnud ka, kus see üldse asub. Muidu oleks ju saanud internetist aadressi järele vaadata, selle GPSi toksida vms. Helistasin ühele töökaaslasele ja tema üritas seletada, aga tänavanimesid ka ei teadnud peast. Õnneks asukoht oli niigi üsna lihtsasti tuvastatav. Jõudsime ilma viperusteta kiiresti kohale.
Vaadatavaks filmiks olime valinud "Hertsoginna" (The Duchess), mille peaosades Keira Knightley ja Ralph Fiennes. Viimane on minu üks lemmiknäitlejatest vist alates "Inglise patsiendist". Ta on tõepoolest praeguse aja üks paremaid meesnäitlejaid.
Lugu ise on ajalooliselt tõetruu, aga stsenaarium on üsna lihtne. Ühest küljest saab ju muidugi öelda, et 18. sajandi Inglismaal abiellutigi sellepärast, et (õigest soost) järglast saada, et see nime edasi kanda saaks. Ja naistel sõnaõigust polnud. Mulle väga-väga meeldis Charlotte Ramplingi osatäitmine Georgiana emana. Tema oli täpselt tolle aja naise kehastus - teadis täpselt, kus on naise koht, mis on naise roll, kuidas olla, mida teha jne. Teisest küljest jällegi oli probleeme 18. sajandi lõpu elus palju rohkem kui pelgalt peresuhted ja need probleemid ei saanud ju jääda kajastumata ühe või teise inimese elus. "Hertsoginnas" on see muu kõrvale jäetud. Samas võimaldas lihtne süžee teha sellest filmist tõelise kostüümide paraadi ja enamikku stseene rõhutatult mängida.
Näiteks lapse äraandmise stseen. Ronkmustad hobused, süngete (ilmselt) sügiseste poriste põldude vahel, mitte kõige vähematki inimlikkust. Ja siis veel järelehüütud nimi Eliza, millest õhkub peaaegu et kuninglikkust. Lõpuks ikkagi hüsteeriliselt nuttev ema ja mustade lindude parv halli taeva taustal.
Või naiseks saamise/tegemise stseen. Kaks ümmardajat aitavad naist ehtida hõbebrokaatkleiti, kuni tuleb mees, kes kommenteerib vaid, et ta ei mõista, miks naised peavad nii keeruliselt riidesse pandud olema ja sõna otseses mõttes lõikab kogu selle uhkuse naise ümbert ära. Jääb vaid värisev, häbelik, alandatud naine - sünnitusmasin.
Siis jällegi. Naine proovib endale "osta" õnne, pakkudes mehele ja armukesele diili. Mingeid kompromisse ei ole olemas!
Igatahes Ralph Fiennes on supernäitleja ja Keira Knightley on justkui loodud selliste vanaajafilmide jaoks.
Muide, "Hertsoginna" jookseb praegu Tallinnas Sõpruses. Tasub vaadata, sest see on tõepoolest igati korralikult tehtud film, mitte eriti sügav, aga kindlasti mõjuv ja tõetruu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar