... ehk jõeretk Moselil ehk kuidas me viikingiks käisime.
Möödunud aasta oktoobris-novembris oli Pariisis eesti kultuuri festival ja seal oli esindatud ka Emajõe Lodjaseltsi viikingilaev Turm. Pärast talvitumist Prantsusmaal alustas laev mai alguses koduteed Eestisse. Prantsusmaa on seljataha jäänud ja eelmisel nädalal jõudis see ehtsa viikingilaeva koopia Luksemburgi-Saksamaa piiri äärde. Homme ehk teisipäeva hommikul jätkab Turm teekonda Saksamaal ja jõuab kõigepealt Trieri. Ja nii edasi koduni välja. Laeva teekonda saab vaadata siit.
Kui me laupäeva õhtul Turmi sinna piiriäärsesse sadamasse uudistama läksime, saime kapteniga kiiresti jutu peale. Kapten kutsus meid kohe ka lahkesti järgmisel hommikul ühele väiksele laevasõidule. Ainus mure oli pühapäeva hommikul taevast alla kallanud vihm. Ega see mingi luksusjaht ole! Turmile on siiski telgiriidega katusealune tehtud ja suurema saju ajal sai seal ilusti ära redutada.
Moseli kohalik luik ujus enne laevasõidu algust parda äärde ja nõudis heaga (tiibu sirutades ja kaela õieli ajades) ja kurjaga (kahtlaselt kuristades ja solvunud nägu ette manades) süüa. Vihmasest ja pilvisest ilmast hoolimata möödusid tunnid laeval imekiiresti ja väga vahva oli varasuvine pilk muistsest laevast kahel pool Moselit kõrguvatele viinamarjamägedele heita. Mõni hetk on ilusam kui teine ... Lihtsalt nii on, noh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar