pühapäev, 23. juuni 2013

The Killersi kontsert

The Killersi kontsert pidi Luksemburgis toimuma tegelikult juba märtsi alguses, aga paar päeva enne kontserti teatati, et see on juuni alguseks edasi lükatud, kuna keegi bändi liikmetest on haigestunud. Kuigi The Killersi muusika on väga minu muusika, ei olnudki ma sel hetkel väga kurb. Õhtul, kui on külm ja väljas pime, ei meeldi mulle tegelikult üldse eriti kusagile minna, kui see just teater pole.

6. juunil oli imeilus suvine õhtu, istusime rongi ja sõitsime Rockhali. Väiksemale lapsele oli see elu esimene rokk-kontsert ja ta oli väga põnevil. Üllatuslikult kohtasime kohe sissepääsu juures ta ühe klassikaaslase ema, mis tegi tema jaoks asja eriti põnevaks, sest ta sai aru, et see polegi jälle mõni selline üritus, kus ainult tema vanemad käivad, ükski tuttav või sõber mitte.

Olime arvestanud, et läheme kohale enam-vähem selleks ajaks, kui soojendusesineja on esinemise lõpetanud, et jääks vaid veidi aega peaesinejat oodata. Umbes nii oligi, see tähendab mõne minuti pärast läks saal pimedaks ja The Killers tuli lavale.

Olin laule varem kuulnud ja kuulanud küll, aga kontserdil oli ikkagi selline tunne, et ma ei tea mitte ühtegi lugu. Ometi oli nii äge! Mäletatavasti tegi või püüdis solist Brandon Flowers teha mõni aasta tagasi ka soolokarjääri. Mul peaks isegi kusagil olema tema sooloplaat, aga pole viitsinud üles otsida. Mulle meeldib bändi stiil väga, aga eriti meeldib hoopis Brandoni hääletämber. Kõik oli kuidagi väga paigas. Aeg läks märkamatult ja tundus isegi, et nad lõpetasid täpselt õigel ajal. Ei olnud tahtmist kauem kuulata ja vähemaga poleks ka rahule jäänud. :) Imeline! Mingi osa 1980. aastate eesti rokk-muusikast on The Killersi muusika sarnane. Või ajan ma jälle kõik lihtsalt kellegi hääletämbri kaela?

Runaways, Read My Mind, All These Things That I've Done jne.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar