Ilmatuma palju aega on sellest kontserdist möödas. Oli vist millalgi märtsi esimesel poolel. Igatahes oli mul pileteid ostes hirmus suur kultuurinälg ja kõik märgid rääkisid, et nälga annab leevendada ainult mõne kontserdiga. Amsterdami sümfoonikute peale jäin pidama mitmel põhjusel.
Esiteks oli kontsert piisavalt lähedal, teiseks jumaldan ma sümfoonilist muusikat ja kolmandaks oli selle kontserdi ühe osana kuulutatud välja hollandi noore helilooja Michel van der Aa uusima teose "Up-close" ettekanne. Päris esimest korda kanti seda ette vist päev-paar varem Stockholmis.
Kontsert täitis igati eesmärgi, s.t mul oli põhjust pärast tunda, et tegelikult näeb ja kuuleb siinmaal ju palju niisuguseid esinejaid, keda Eestis vist iialgi ei näeks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar