Planeeritud nädalavahetus Kölnis läks vett vedama, sest rahast hakkas kahju. Mingil arusaamatul põhjusel oli tolleks nädalavahetuseks ilmvõimatu leida normaalse hinnaga normaalset hotelli. Nii et mul on ikka šokolaadimuuseumis käimata.
Kölnis reedel, 24. septembril käimata siiski ei jäänud, sest tol õhtul oli Lanxess Arenal Stingi Symphonycity Touri kontsert. Sama kontsert, mis mõni nädal varem oli Tallinnas. Tagantjärele võib lühidalt öelda, et see on üks neist kontsertidest, millesse kadusin juba esimestel minutitel ära. Ei seganud isegi need kaks veidravõitu saksa noormeest, kes mu kõrval istusid. Üks SMSis lakkamatult kellegagi ja kihutas järjekordse õlle lõppedes järgmise järele. Teine korraldas enda kõrval istuva naisterahvaga suhteid, sest viimane sai kontserdi esimese poole lõpuks pidevalt edasi-tagasi saaliva noormehe peale täitsa pahaseks.
The Royal Philharmonic Concert Orchestra on suurim bänd, millega Sting on tuuritanud. Kontserdi kohta saab öelda ainult ühe sõna: võrratu. Mulle niikuinii meeldivad roki- ja popitöötlused sümfooniakontserdiga, aga kui Sting lavale tuli ja laulma hakkas, kadus mul vist reaalsustaju. Või vähemalt oli raske uskuda, et ma tõesti selles saalis sellel hetkel olen.
"Russians" kõlas nii, nagu ma seda varem kunagi pole kuulnud. "Every Little Thing She Does Is Magic" ja "Englishman In New York" sobisid aga ilmselt kõige paremini mu tolle õhtu meeleoluga, sest need kaks laulu meenuvad veel tänagi, kui sellele kontserdile mõtlen. Tean küll, et "parim" on ületarvitatud, sest alati on lähtealus erinev. Kölnis käik tol õhtul oli üle tüki aja siiski parim asi, mis minuga juhtunud on. :) Eks paarisajakilomeetrine kojusõit natuke väsitav oli, aga see ei loe üldse.
Võimas, võimas, võimas! Sting tuli kontserdi lõpus tagasi lavale, et laulda neli lisalugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar